pühapäev, 4. jaanuar 2015

SUVELILLED

1. Suvelillede SWOT-analüüs


Magunad on kergesti paljundatavad. Autori foto.


1. Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada? 

Taimede mitmekesisus ja kiire ettekasvatamine lubabki kevadistutusi, suveistutusi ja sügisistutusi suvikutega ühe vegetatsiooni perioodi vältel (kõik sõltub muidugi ka rahakoti paksusest). Nt kevadised võõrasemad võib peenrasse ümberistutada, lõigata tagasi ja nad õitsevad edasi, samas kui nende asemele istutad juba midagi suvisemat ja külmaõrnemat. 

2. Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks saab väliseid võimalusi kasutada? 
Kui pole endal tingimusi kasvatada suvelilli ette, siis on väiketootjatega mõistlik koostööd teha, kuna nad on suhteliselt paindlikumad ja avatumad oma sortimendi uuendamise suhtes. 

3. Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida? 
Määrdumisohu vältimiseks kasutada erksavärvilisi analooge või uusi mitmevärvilisi sorte suureõieline pelargoon Aristo sarjast ´Petticoat`, kus valge kombineerub tumevioletsete laikudega. Öökülmaõrnu sorte kasutada nt amplitaimedena, siis on võimalik neid ööseks varju tõsta (kuigi see on tülikas, aga siiski võimalus oma lemmikuid kaitsta) ja samas tulevad ka aretustöö tulemustena uusi külma-, haigus jne.- kindlamaid alternatiivsorte. Vandalismi vastu on kindlamad pigem väiksemaõielised sordid (sanvitaalia), varguste vastu on avalikesse konteineritesse mõistlikum istutada suurema juurepalliga suuremaid taimi (sest neid on raskem tasku poetada). Aga kui ikka augud sees ja lõhutud istutused, siis ostad aga uued suvikud ja istutad augud täis. 

4. Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid? Ärakulunud vaadete vältimiseks saab kasutusele võtta uuenevat sordivalikut ja ka täiendada end järjekindlalt. Petuuniate õied mis tahavad pidevat äranokkimist, saab nt asendada väiksemaõieliste sortidega (nt. aed-puispetuunia Million Bells-seeria), kus seda ei pea nii pingsalt tegema.

sisemised TUGEVAD KÜLJED
sisemised NÕRGAD KÜLJED
vaheldusrikkus (iga aasta saab uusi lahendusi pakkuda ja seda võib teha mitu korda vegetatsiooniperioodi jooksul)
…suur värvi ja sordivalik
…pidevalt uuenev sordivalik
…saab kiirelt täita tühikuid peenras
…osad liigid väga lihtsalt seemnest ettekasvatatavad
…ettekasvatamisel saab kiirelt õitsevad taimed
…pole siiani tulnud ette erilisi kahjurite probleeme
…sageli öökülmaoht, mis võib ebameeldivalt üllatada
…suuremate alade taimestamine suhteliselt kulukas (püsikute puhul teed ühekordse makse)
…hooldamist vajavad enam ( nt korralikuks õitsemiseks korralik väetamine; paljudel liikidel tuleb õitsenud õied ära nokkida, et õitsemist soodustada; konteiner-  ja amplitaimedel regulaarne kastmine)
…kui kodus ette kasvatad, siis on vaja selleks õigeid tingimusi  ja ruumi
välised VÕIMALUSED
välised OHUD
pidevalt uuenev sortiment pakub uusi põnevaid lahendusi
…võimalusterohke kasutus: konteinerhaljastus, amplitaimed, peenrad
... korralik hooldus tasub end kuhjaga ära 
…on välja kujunenud mingid vastupidavamad ja pinda hästi täitvad sordid (nt. madal peiulill, ristirohi, mehhiko päsmaslill), mille hind on suhteliselt soodne,  kuid kahjuks muutub haljastuse pilt igavaks, kui neid igal pool näed
...üks välisoht on tolmusaaste, valgeõielisi sorte pole alati mõttekas suures koguses  nt. bussipeatuste konteinerites kasutada, kuna nad muutuvad hallideks ja määrdunuteks
...vandalism (mõned taimed murduvad kergemini või on kergemini kaasa võetavad)
…kui tahad suvel oma taimede juurest ära sõita, siis pead leidma kellegi, kes neid vähemalt kastaks
…sügisel  saab õieilu põhimõtteliselt esimese külmaga otsa (püsikud pakuvad ilusat aega kauem)



2. Võrdlen seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Halli pähklipuu Juglans cinerea vili on
kõvakestaline ja vajab skarifitseerimist

(
et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hklipuu)
Selleks et külvid õnnestuksid tuleb mõningaid seemneid (väga tugeva kestaga, pika puhkeperioodiga) külvieelselt töödelda, et seemnete idanemist kiirendada.

Skarifitseerimine on toiming, kus seemnekesta vigastatakse, selleks et see muutuks vett ja õhku läbilaskvaks. 

Kahe liivapaberi vahel, saab
 seemnekestasid õhemaks lihvida.
(phippsbotanyinaction.org)
Mehhaaniline skarifitseerimine. Suuri seemneid võib vigastada noaga, liivapaber või viiliga. Väiksemaid seemneid võib läbi raputada nt. kruusaga täidetud kõvas nõus. Vigastatud kestad vähendavad seemnete säilivusaega, kuna nad on haigustekitajatele vastuvõtlikumad.
Keemiline skarifitseerimine. Kasutati nt kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet, mis koos seemnetega klaasnõus segati. Töötlemise kestus sõltub seemnekesta paksusest. Kui seemnekest on umbes paberilehe paksune, siis kallatakse hape ära ja seemned pestakse sooja jooksva veega.
Termiline skarifitseerimine. Põhiliselt liblikõieliste seemnete puhul, kus idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse leiges vees üks või mitu ööpäeva. Vett tuleb vahetada iga päev.

Seemned pakitakse koos turbaga kilekotti 
ning nii võib nad külmikusse panna.
(mrbrownthumb.blogspot.com/2011/05/
seed-scarification-seed-stratification.htm)
Stratifitseerimine on toiming, kus seemnetele luuakse kunstlikult looduslikele tingimustele lähedane keskkond. Seemneid stratifitseeritakse enamasti madala temperatuuri juures, hobiaednikel on seda võimalik teha nt külmkapis. Stratifitseeritud seemneid tuleb hoida läbikuivamise eest.




3. Suvelilli on kergem seemnetega paljundada...

*Kuna suvikud õitsevad ja kasvavad põhimõtteliselt ühe vegetatsiooniperioodi vältel ning kui seemned on valminud, siis taim sureb ja kõige lihtsam on nende paljundamiseks kasutada seemneid, sest muud taimeosad hävinevad.

*Seemneid on kerge säilitada ja nad võtavad vähe ruumi.

*Poes saadav seemnevalik on väga lai.


Aedrass Cynoglossum amabile
(www.robsplants.com/plants/CynogAmabi)
*Vastupidavaid suvelilli on kõige lihtsam seemnest kasvatada, kuna neid võib otse kasvukohale külvata. Need seemned külvatakse kevadel niipea, kui muld on piisavalt soe. Tavaliselt mais. Hiljem harvendada taimedele sobiv vahekaugus. Nt. aedrass Cynoglossum amabile.

*Külmakindlaid suvelilli võib külvata ka sügisel peenrasse, et nad kevadel võimalikult vara õitsema hakkaks. Külvata oktoobri teisel poolel, et seeme enne külmasid ei idaneks. Kuid kui on pikk soe sügis ja pehme talv, siis võib sügiskülv ebaõnnestuda.


Türgi mustköömen Nigella damascena
(www.about-garden.com/ei/en/
00882-C4-devil-in-the-bush)
*Paljud sarikaliste ja tulikaliste sugukondade taimed ei talu ümberistutamist, seetõttu tuleb nad otse peenrasse külvata. Kiiremaks arenguks võib alguses katta kattelooriga. (nt. orgi-ammi Ammi visnaga, türgi mustköömen Nigella damascena)


*Külmaõrnade suvelillede seemned tasub külvata kas potti, külvikasti või istikukassetti. Võib kasvatada ka katmikalal. Vajadusel harvendada, välja istutatakse, kui öökülmade oht on möödas.


Kuid lõvilõugu, päsmaslilli, petuuniad, salveisid ja veel mõningaid suvikuid saab edukalt paljundada ka pistikutega. See eeldab muidugi soojustatud kasvuhoone olemasolu.

Kasutatud kirjandus:
Laane, M., Savisaar, S. jt. Iluaianduse käsiraamat. Tln: Varrak, 2005; 
Sarapuu, H. Puude ja põõsaste paljundamine. Tln: Valgus, 1969;

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar