SÕNAJALAD

Autori foto

1.      Too välja sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

Mõned eelised ja puudused on üldisemad, kuna leidub ka sarnaste omadustega püsikuid ja kõrrelisi.

EELISED

* nende kasvukuju ja sügavalt lõhestunud lehed moodustavad eriomase kauni faktuuri;
* neid ei kahjusta kahjurid ega haigused;

* nad ei vaja eriti hooldust (kuid on ka püsikuid ja kõrrelisi, mis seda väga ei vaja);

* toovad aeda mõnusa loodusliku ilme, sobivad hästi looduslikuma ilmega aedadesse (ka seda võib öelda mõningate püsikute ja kõrreliste kohta);

* nende roheline värv on hea tasakaalustaja muude taimerühmade vahel;

* paljud neist kasvavad varjulistes ja poolvarjulistes niisketes kohtades, milliseid taluvad vaid vähesed taimed;

* osad kasvavad jälle lauspäikeses kivipragudes (ida-kiviürt Woodsia ilvensis, kivi-imar Polypodium vulgare )

* tore kollakas-punakaspruun sügisvärvus;

Autori foto

PUUDUSED

* paljundamine eostega suhteliselt tüütu ettevõtmine, sest idanevad aeglaselt ja külve tuleb pidevalt jälgida, et need läbi ei kuivaks;

* nende kõrvale ei sobi võib olla väga intensiivsed taimed (aga see on küll rohkem maitseasi);

* enamus neist ei talu lupja ( va. nt müür-raunjalg Asplenium ruta-muraria, pruun raunjalg Asplenium trichomanes, keel-raunjalg Asplenium (Phyllitis) scolopendrium, habras põisjalg Cystopteris fragilis );
* mõningad on pisut invasiivsed (nt pärljalg Onoclea sensibilis);

2. Taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. 

KASVUKOHT: loodusliku ilmega pargiosa, tiigi lähedal, poolvarjuline, huumusrikas, hästi niiskust hoidev muld.

SÕNAJALAD: laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris), kilpjalg (Pteridium aquilinum), keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium).

PÜSIKUD: harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum), metspipar (Asarum europaeum), suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla), harilik maikelluke (Convallaria majalis).

KÕRRELINE: kõrge raikaerik `Variegatum` (Arrhenatherum elatius).

Joonis 1. Eestvaade

Joonis 2. Pealtvaade

Laanesõnajalg Matteuccia struthiopteris) 

tagatalu.blogspot.com/2013_10_01_archive.html

Kõrgus 80-150 cm, istuskaugus 50 cm. Püstise kasvuga puhmikuline. Suvehaljas. Helerohelised lehed moodustavad korrapärase lehtri, suve lõpus ilmuvad lehtri keskele püstised tumepruunid, eoseid kandvad lehed. Sobib niiske kuni parasniiske, kergelt happeline huumusrikas muld. Vari kuni poolvari. Lauspäikese käes muutuvad lehed kiiresti pruuniks ja narmendavaks. Levib maa-aluste võsunditega.

Kilpjalg (Pteridium aquilinum) 

species.wikimedia.org/wiki/Pteridium_aquilinum

Kõrgus 80-150 cm, istutuskaugus 50 cm. 
Suvehaljas eostaim. Harilikult vaid üks suur jäik ja sitke kaheli- või kolmelisulgjas, kolmnurkjas liitleht. Pealt tume- ja alt heleroheline.Vars moodustab risoomi, mille ühe haru tipust väljub harilikult üks suur maapealne leht. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil.
Eelistab liivakamaid kasvukohti, kuid võib esineda ka suhteliselt niiskes ja huumuserohkes kasvukohas.




Keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium)

www.findmeplants.co.uk/photo

Kõrgus 40-60 cm, istutuskaugus 40 cm.
Keel-raunjalg on Eesti kliimas talvehaljas sõnajalg (lehestik asendub kevadel uuega).
Lehed on süstjad lihtlehed. Kasvab nii maapinnal kui ka kivide vahel neutraalses ja toitainerikkas mullas. Eelistab kasvada niiskemal varjulisel kasvukohal.
Taim on suhteliselt vastupidav, vajab vaid talvekatet külmematel lumeta talvedel.




Harilik kuutõverohi (Polygonatum odoratum)

gardencoachpictures.wordpress.com/tag/polygonatum-odoratum

Kõrgus 20-40 cm, istutuskaugus 30 cm.
Eestis tavaline taim okas- ja segametsades ja puisniitudel. Liilialiste sugukonnast, mitmeaastane. Piklikmunajad rootsutud lehed paiknevad varrel ühekülgselt ja vahelduvalt. Pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Valged õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenaldes. Õitseb mais-juunis. Paljuneb nii seemnetega kui risoomi abil. On mürgine.
Kasvatatakse niisketes varjulistes kohtades.

Metspipar (Asarum europaeum)

www.botanickafotogalerie.cz

Kõrgus 10-15 cm, istutuskaugus 25 cm.
Õitseb mais punakate väikeste õitega, mis jäävad lehtede alla peitu. Eelistab poolvarju kuni täispäikest ning parasniisket kasvkohta.
Risoom on peaaegu maapealne, roomav, harunenud. Lisajuuri on suhteliselt palju, need tungivad kuni 25 cm sügavusele. Maapealsed varred kasvavad välja risoomi juurdunud sõlmekohtadest. Metspipart ei tohi istutada liiga sügavale. Paljundada kõige parem vanade taimede jagamise teel
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, vahel moodustab suuri vaibataolisi kogumikke.


Suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla)

commons.wikimedia.org/wiki/File:Brunnera_macrophylla

Kõrgus 30-50 cm, istutuskaugus 40 cm. 
Kevadel õitseb põlvekõrguseni ulatuvatel õisikutel väikeste, taevasiniste  õitega. Õite närbudes hakkab kasvatama lehti suuremaks. Lõpuks on need väiksema taldriku suurused, tuhmrohelised. 
Brunnera saab hakkama ka kuivapoolses poolvarjus, kuid talle parim on ühtlaselt niiske mullaga kasvukoht, väga hinnatud pinnakattetaimed varjulisel alal. 


Harilik maikelluke (Convallaria majalis)

www.99roots.com/en/plants/lily-of-the-valley

Kõrgus 15-30 cm, istutuskaugus 25 cm. 
Õitseb mais - juunis. Väga tugevalt lõhnavad valged õied. Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega.
Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel. Puisniitudel, pärisniitudel, laanemetsades, lodumetsades, vähem loometsades, palumetsades ja salumetsades.




Kõrge raikaerik `Variegatum` (Arrhenatherum elatius)

plantdatabase.kwantlen.ca/plant/plantImages

Kõrgus 50-60 cm, istutuskaugus 40 cm. 
Õrna valgetriibulise lehestikuga tihe puhmik. Kõrte alusel, pooleldi mullas,on väikesed mugulad. Poolvarjuline kasvukoht, huumusrikas muld. Põlvekõrgune, külmakindel, pidevalt kirjulehine kõrreline. Tunneb ennast hästi tavalises aiamullas. Väga kuivas kasvukohas jääb kiduraks. Püsib hästi ühes kohas, ei rooma laiali, nagu paljud kõrrelised. Paljude arvates üks paremaid kirjulehiseid kõrstaimi. Väga pikaealine. Paljundamiseks istutatakse varakevadel "sibulad" laiali.

Kasutatud kirjandus:
Alanko, P. (2009). Püsililled. Tallinn: Varrak.
Laane, M., jt. (2005). Iluaianduse käsiraamat. Tallinn: Varrak.
Widlundh, S. (2009). Varjutaimed. Maalehe Raamat.

Internetist pärinevad allikad:
http://www.calmia.ee/
http://bio.edu.ee/

REKLAAMKÕRRELISED

Kasutatud foto: http://www.osta.ee/lakkoder-8-seemet-45135276.html

Kasutatud kirjandus: H.Väärsi Kõrreliste lummuses. Maalehe raamat, Tallinn 2007

KÕRRELISED

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus.

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda (Poaceae) kuuluvad, enamasti kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (Juncaceae), lõikheinalised (Cuperaceae), hundinuialised (Typhaceae). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikselist kasvukohta. Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks väike hundinui (Typha minima) ja ripptarn (Carex pendula).

Kõrreliste seas on nii mitmeaastaseid kui ka üheaastaseid rohttaimi. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas on võsundilise haabitusega liike, näiteks liiv-vareskaer (Leymus arenarius). Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Kõrreliste õied on koondunud pähikutesse. Õied on tavaliselt väga väikesed, silmapaistmatud ja arvukad.

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimedena, anumates, veekogude ääres ja pinnakattetaimedena. Nad on armastatud taimed, sest rikastavad haljastust läbi aasta, samuti leiab nende seast taimi, mis on kohanenud rasketes tingimustes kasvama (nt. kuiv, lahja pinnas ning päikeseline kasvukoht või niiske ja varjuline kasvukoht). Nende kasvukujude mitmekesisus ja ka värvivalik annab palju põnevaid haljastusvõimalusi. On ka talvel dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad (Festuca) ja lubikad (Sesleria). Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma puhma jagamise. Jagamine on mõistlik iga kahe või kolme aasta tagant. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel, kuigi varakevad on siiski parim aeg. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam hoopis taime jagamine, kitkudes puhmad väiksemaks, kas käte abil või labidaga poolitades. Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimedele peab jääma terveid juuri ja ning lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagada on soovitavam varjulise ja niiske ilmaga, päikeselisel päeval on mõistlik jagada õhtul, et uuele kohale istutatud taimed saaksid rahulikult toibuda. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelkõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks kõrge raikaerik 'Variegatum' ja teravaõieline kastik 'Karl Forester'), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine või kuna paljundatav taim võib olla steriilne hübriid.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja igihaljas kaerand. Paljude stepirohtude külv tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks itaalia kukeleib (Setaria italica) ja hiidhirss (Pennisetum glaucum). Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel maikuus avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist juunis.

Kasutatud kirjandus:

Väärsi, H. Kõrreliste lummuses. Tln: Maalehe raamat, 2007;
Windlundh, S. Kaunid kõrrelised. Tln: Maalehe Raamat, 2006;

SUVELILLED

1. Suvelillede SWOT-analüüs

Magunad on kergesti paljundatavad. Autori foto.

1. Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada? 

Taimede mitmekesisus ja kiire ettekasvatamine lubabki kevadistutusi, suveistutusi ja sügisistutusi suvikutega ühe vegetatsiooni perioodi vältel (kõik sõltub muidugi ka rahakoti paksusest). Nt kevadised võõrasemad võib peenrasse ümberistutada, lõigata tagasi ja nad õitsevad edasi, samas kui nende asemele istutad juba midagi suvisemat ja külmaõrnemat. 

2. Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks saab väliseid võimalusi kasutada? 

Kui pole endal tingimusi kasvatada suvelilli ette, siis on väiketootjatega mõistlik koostööd teha, kuna nad on suhteliselt paindlikumad ja avatumad oma sortimendi uuendamise suhtes. 

3. Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida? 

Määrdumisohu vältimiseks kasutada erksavärvilisi analooge või uusi mitmevärvilisi sorte suureõieline pelargoon Aristo sarjast ´Petticoat`, kus valge kombineerub tumevioletsete laikudega. Öökülmaõrnu sorte kasutada nt amplitaimedena, siis on võimalik neid ööseks varju tõsta (kuigi see on tülikas, aga siiski võimalus oma lemmikuid kaitsta) ja samas tulevad ka aretustöö tulemustena uusi külma-, haigus jne.- kindlamaid alternatiivsorte. Vandalismi vastu on kindlamad pigem väiksemaõielised sordid (sanvitaalia), varguste vastu on avalikesse konteineritesse mõistlikum istutada suurema juurepalliga suuremaid taimi (sest neid on raskem tasku poetada). Aga kui ikka augud sees ja lõhutud istutused, siis ostad aga uued suvikud ja istutad augud täis. 

4. Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid? Ärakulunud vaadete vältimiseks saab kasutusele võtta uuenevat sordivalikut ja ka täiendada end järjekindlalt. Petuuniate õied mis tahavad pidevat äranokkimist, saab nt asendada väiksemaõieliste sortidega (nt. aed-puispetuunia Million Bells-seeria), kus seda ei pea nii pingsalt tegema.

sisemised TUGEVAD KÜLJED	sisemised NÕRGAD KÜLJED
…vaheldusrikkus (iga aasta saab uusi lahendusi pakkuda ja seda võib teha mitu korda vegetatsiooniperioodi jooksul) …suur värvi ja sordivalik …pidevalt uuenev sordivalik …saab kiirelt täita tühikuid peenras …osad liigid väga lihtsalt seemnest ettekasvatatavad …ettekasvatamisel saab kiirelt õitsevad taimed …pole siiani tulnud ette erilisi kahjurite probleeme	…sageli öökülmaoht, mis võib ebameeldivalt üllatada …suuremate alade taimestamine suhteliselt kulukas (püsikute puhul teed ühekordse makse) …hooldamist vajavad enam ( nt korralikuks õitsemiseks korralik väetamine; paljudel liikidel tuleb õitsenud õied ära nokkida, et õitsemist soodustada; konteiner-  ja amplitaimedel regulaarne kastmine) …kui kodus ette kasvatad, siis on vaja selleks õigeid tingimusi  ja ruumi
välised VÕIMALUSED	välised OHUD
…pidevalt uuenev sortiment pakub uusi põnevaid lahendusi …võimalusterohke kasutus: konteinerhaljastus, amplitaimed, peenrad ... korralik hooldus tasub end kuhjaga ära	…on välja kujunenud mingid vastupidavamad ja pinda hästi täitvad sordid (nt. madal peiulill, ristirohi, mehhiko päsmaslill), mille hind on suhteliselt soodne,  kuid kahjuks muutub haljastuse pilt igavaks, kui neid igal pool näed ...üks välisoht on tolmusaaste, valgeõielisi sorte pole alati mõttekas suures koguses  nt. bussipeatuste konteinerites kasutada, kuna nad muutuvad hallideks ja määrdunuteks ...vandalism (mõned taimed murduvad kergemini või on kergemini kaasa võetavad) …kui tahad suvel oma taimede juurest ära sõita, siis pead leidma kellegi, kes neid vähemalt kastaks …sügisel  saab õieilu põhimõtteliselt esimese külmaga otsa (püsikud pakuvad ilusat aega kauem)

2. Võrdlen seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

Halli pähklipuu Juglans cinerea vili on
kõvakestaline ja vajab skarifitseerimist
(et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4hklipuu)

Selleks et külvid õnnestuksid tuleb mõningaid seemneid (väga tugeva kestaga, pika puhkeperioodiga) külvieelselt töödelda, et seemnete idanemist kiirendada.

Skarifitseerimine on toiming, kus seemnekesta vigastatakse, selleks et see muutuks vett ja õhku läbilaskvaks. 

Kahe liivapaberi vahel, saab
 seemnekestasid õhemaks lihvida.
(phippsbotanyinaction.org)

Mehhaaniline skarifitseerimine. Suuri seemneid võib vigastada noaga, liivapaber või viiliga. Väiksemaid seemneid võib läbi raputada nt. kruusaga täidetud kõvas nõus. Vigastatud kestad vähendavad seemnete säilivusaega, kuna nad on haigustekitajatele vastuvõtlikumad.

Keemiline skarifitseerimine. Kasutati nt kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet, mis koos seemnetega klaasnõus segati. Töötlemise kestus sõltub seemnekesta paksusest. Kui seemnekest on umbes paberilehe paksune, siis kallatakse hape ära ja seemned pestakse sooja jooksva veega.

Termiline skarifitseerimine. Põhiliselt liblikõieliste seemnete puhul, kus idanemist takistavad ained uhutakse välja. Seemneid leotatakse leiges vees üks või mitu ööpäeva. Vett tuleb vahetada iga päev.

Seemned pakitakse koos turbaga kilekotti 
ning nii võib nad külmikusse panna.
(mrbrownthumb.blogspot.com/2011/05/
seed-scarification-seed-stratification.htm)

Stratifitseerimine on toiming, kus seemnetele luuakse kunstlikult looduslikele tingimustele lähedane keskkond. Seemneid stratifitseeritakse enamasti madala temperatuuri juures, hobiaednikel on seda võimalik teha nt külmkapis. Stratifitseeritud seemneid tuleb hoida läbikuivamise eest.

3. Suvelilli on kergem seemnetega paljundada...

*Kuna suvikud õitsevad ja kasvavad põhimõtteliselt ühe vegetatsiooniperioodi vältel ning kui seemned on valminud, siis taim sureb ja kõige lihtsam on nende paljundamiseks kasutada seemneid, sest muud taimeosad hävinevad.

*Seemneid on kerge säilitada ja nad võtavad vähe ruumi.

*Poes saadav seemnevalik on väga lai.

Aedrass Cynoglossum amabile
(www.robsplants.com/plants/CynogAmabi)

*Vastupidavaid suvelilli on kõige lihtsam seemnest kasvatada, kuna neid võib otse kasvukohale külvata. Need seemned külvatakse kevadel niipea, kui muld on piisavalt soe. Tavaliselt mais. Hiljem harvendada taimedele sobiv vahekaugus. Nt. aedrass Cynoglossum amabile.

*Külmakindlaid suvelilli võib külvata ka sügisel peenrasse, et nad kevadel võimalikult vara õitsema hakkaks. Külvata oktoobri teisel poolel, et seeme enne külmasid ei idaneks. Kuid kui on pikk soe sügis ja pehme talv, siis võib sügiskülv ebaõnnestuda.

Türgi mustköömen Nigella damascena
(www.about-garden.com/ei/en/
00882-C4-devil-in-the-bush)

*Paljud sarikaliste ja tulikaliste sugukondade taimed ei talu ümberistutamist, seetõttu tuleb nad otse peenrasse külvata. Kiiremaks arenguks võib alguses katta kattelooriga. (nt. orgi-ammi Ammi visnaga, türgi mustköömen Nigella damascena)


*Külmaõrnade suvelillede seemned tasub külvata kas potti, külvikasti või istikukassetti. Võib kasvatada ka katmikalal. Vajadusel harvendada, välja istutatakse, kui öökülmade oht on möödas.


Kuid lõvilõugu, päsmaslilli, petuuniad, salveisid ja veel mõningaid suvikuid saab edukalt paljundada ka pistikutega. See eeldab muidugi soojustatud kasvuhoone olemasolu.

Kasutatud kirjandus:
Laane, M., Savisaar, S. jt. Iluaianduse käsiraamat. Tln: Varrak, 2005; 
Sarapuu, H. Puude ja põõsaste paljundamine. Tln: Valgus, 1969;