VERTIKAALHALJASTUS

SWOT analüüs kahe eritüüpi vertikaalhaljastuse kohta.

1. ronitaimedega vertikaalhaljastus, taimed kasvavad krundis;

2. taimesein, taimed kasvavad paneelides või moodulites.

TUGEVAD KÜLJED: Mõlema haljastustüübi tugevuseks on vähese horisontaalpinna puudumisel siiski haljastada elukeskkonda, liikudes kõrgustesse.	NÕRGAD KÜLJED
·  külmumise oht väike, maapinnal kasvavaid taimi talveks kergem katta; ·  kastmissüsteeme ei tule ehitada, piisab kui vajadusel maapinnale või taimekastile vett juurde anda; ·           kui aluskrunt on korralikult loodud, pole lisaväetamisega eriti vaeva (võiks kasutada pikaajalise toimega graanulväetisi, mis tagavad taimedele vajalikud põhitoitained ja mikroelemendid kogu kasvuperioodi jooksul (22-24 nädalat); ·           pole siiski veel väga levinud, seega pakub inimestele üllatusmomenti ; ·           väga lai taimede valik; ·           saab katta just neid pindasid mida soovid; luua taimedega mustreid; ·           hästi rajatud paneelid ise annavad juurde lisaväärtusi nii tuule-, müra- kui ka tolmutõkkena;	·           ronitaimede valik pole väga suur ; ·  vahest tuleb hooldada suhteliselt raskesti ligipääsetavates kohtades;      ·    toestussüsteemi tuleb investeerida,             et hiljem kergem hooldada oleks;       ·    toestussüsteemi taha hakkab prahti         kogunema, mida tuleb haiguste jm             probleemide ära hoidmiseks eemaldada; ·      paneelidest või moodulitest seinad on üsna kallid; ·           hooldamine on kallis; nt kastmissüsteemiviga leida ja parandada on üks suur peavalu; õige doseerimisega väetamine, eriti kui on erineva väetisevajadusega taimed (juba rajamisel tuleks valida sarnaste vee- ja väetamisvajadustega taimed);
VÕIMALUSED	OHUD
·           saab katta lihtsalt üsna suuri pindasid; ·           saab kasutada kohtades, kus polegi mullapinda (nt rõdud, siseruumid); ·          varasemalt rajatud hoonete koledaid seinu saaks varjata; ·    uuemad uurimused soovitavad nii terviseasutustes rahuliku keskkonna loomiseks; ning linnakeskkonnas müra ja tolmu vähendavate võimalustena.	·      võib fassaadi lõhkuda nii kinnitudes oma ronijuurte vms ning ka tekitades niiskus- või seenkahjustusi eriti puidust seintele  (nt. metsviinapuu); ·           meie kliimas taimed välistingimustes talve üle ei ela; ka kastmissüsteemid külmuvad läbi.

PÖETAV MADAL LEHTPÕÕSA HEKK

http://barrysgardencentre.ie/

Ülesanne: rajada harilikust pukspuust (Buxus sempervirens) korrapärane pöetav 50 cm kõrgune bordüür. Ristküliku kujuline (2,5 x 5 m), sisse jääb istutusala poolvarju taluvatele püsikutele.

Olemasolev olukord: ala jääb poolvarju. Muld suhteliselt huumusrikas, paekivisegune. Külmade tuulte eest kaitstud.

TEHTAV TÖÖ	AEG	KASUTATAVAD VAHENDID JA MATERJALID	MATERJALIDE KASUTUSKOGUS	MÄRKUSED
1. märgin maha heki täpse asukoha, (50 cm laiuselt)	august	märkenöör, märkevaiad	8 vaia, üks märkenööri-rull
2. kaevan 1 labidalehe sügavuselt kogu istutusala läbi (kergelt koorin muru ja eemaldan kõik umbrohujuured). Lisan sõelutud kõdukomposti. Tasandan mullapinna.	august	Labidas, reha, kõdukompost, aiakäru, 12 liitrine ämber.	Komposti arvestan 4 ämbritäit ühele m², 13 x 48 liitrit, ehk siis kokku 624 liitrit. Tegelikult muidugi vean aiakäruga, aga mahud jäävad enam vähem samad.	Kuna keskele tuleb istutusala, siis kaevan kogu 2,5 x 5 m ristküliku läbi.
3. kevadel enne istutamist segan mulda nt Baltic Agro kanakaka graanuleid. Samas eemaldan veel umbrohtu, mis vahepeal tärganud on ning tasandan mulla.	mai	Labidas, kanakaka graanulid	3 liitrit kanakaka graanuleid 13 jooksva meetri peale
4. ostan nt Juhani puukoolist 52 taime (10-20 cm kõrged)	mai	Raha, auto	(C2/3 10/20), 52 x 2,90€ =150,8€
5. Kastan taimed enne istutamist	mai	Kastmisvahendid, vesi	Vastavalt vajadusele
5. märgin maha istutusliini ja vahekaugused (25 cm)	mai	Märkenöör ja märkevaiad	1 nöörirull ja 52 + 4 märkevaia
6. istutan taimed õigesse kohta ja parajale sügavusele	mai	Labidas, kastmisvahendid, terav nuga või aiakäärid	Vett arvestan esialgu 5-10 liitrit taime kohta, hiljem kastan lisaks	Noa või aiakääridega lõikan juurepalli nii, et ringliikumist juurtel ei tekiks.
7. peale istutamist lõikan taimed võrdsele kõrgusele, aga mitte rohkem kui kolmandiku võrra tagasi	mai	Teravad aiakäärid või hekikäärid, ühtlase kõrguse saavutamiseks märkenöör ja vaiad		kuna pukspuu on üsna aeglasekasvuline, siis tuleb leida kuldne kesktee, et taimed oleks ühe kõrgused ja liiga palju ei peaks kärpima

Hooldus.

Istutatud hekki tuleb kasta esimestel aastatel usinamalt (aga ikka vastavalt vajadusele, nii et taimed ei kuivaks), võib teha kastmisvallid ning mulda kobestada peale kastmist. Augusti alguses anda sügisväetist (kus pole N), et tõsta talvekindlust. Väetise anname vastavalt pakendil ettenähtud kirjutistele.

Talveks tuleb pukspuu hekk katta ning maapind korralikult multšida. Multši võib panna oktoobri lõpus ning novembri lõpus võiks maasse torgata külma kaitseks kuuseoksi. Varjutuskanga võib ka juba siis panna. Enne maa külmumist tuleks igatahes panna varjutuskanga või siis ka külmakaitsekanga jaoks toetusvaiad või karkass paika. Kuna meie talved on väga erinevad, siis tuleb vastavalt ilmale mängida, sest kui on soe ja niiske ning me kõik väga kinni katame, siis tulevad seenhaigused kallale. Rein Sander soovitab laudadest teha hõreda katte, mis pakub kaitset nii külma kui lamandumise eest ja ka kevadise füsioloogilise põua eest. 

Vormilõikust on mõistlik teha kevadel, kui ka võimalikud talvekahjustused on näha, näiteks mais. Kärpida kas karkassi või nööri järgi.

Teisi valikuid

Kui olin ülesande valmis saanud, siis sain aru, et kääbushekki loetelus polnud ja venitasin heki esialgselt mõeldud 30 cm asemel 50 cm kõrguseks, seega kui oleks vaja teisi madalaid pöetavaid hekitaimi, siis kasutaksin magesõstart,kuldsõstart, harilikku ligustrit ja läikivat tuhkpuud, taraenelat. 

Kui ma oleks jäänud oma esialgse mõtte juurde kääbushekist, siis oleks teised valikud kanarbik, ligustri- ja lumimarjasordid, ka osad Thunbergi kukerpuu sordid oleks mõeldavad (ka madala pöetava heki puhul).

Kasutatud kirjandus:
Sander, R. Koduaia ilupuud ja põõsad.Tln: Varrak, 2014
Sarapuu, H. Hekid ja hekitaimed.Tln: Valgus, 2000;