teisipäev, 2. detsember 2014

LILLEDE KLASSIFIKATSIOON


  1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.
ÜHEAASTASED LILLED
KAHEAASTASED LILLED
MITMEAASTASED LILLED
* Külvijärgselt samal aastal õitseb, viljub ja annab seemneid ning sügisel sureb.
* Enamik suvikuid ei talu kevadisi öökülmi, seega varakevadisi õitsejad nende seas pole.
* Suvikutega haljastamine on kallim, kui püsikutega haljastamine.
* Koha valikul tuleb eelkõige arvestada valgustingimustega, mulla viljakust tuleb (sagedasti) rohkeks õitsemiseks tõsta väetistega.
* Esimesel aastal moodustavad varred ja lehed, siis talvituvad ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad, annavad seemned ja surevad.
* On külmakindlamad kui üheaastased (nende seas on kevadisi õitsejaid rohkem kui suvikute seas).
* Kas kasvatada kaheaastast taime kahe- või üheaastasena, see sõltub seemnete külviajast.

* Taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat.
* Õitsevad ja viljuvad mitmete aastate vältel.
 * Kasvatavad igal aastal uued maapealsed osad, mis vegetatsiooni perioodi lõppedes enamasti hävivad.
* Neil säilivad maa-alused organid (juured, risoomid, mugulad, sibulad) ja maapealsed roomavad võsundid, talihaljastel püsikutel ka juurmised lehed. 
*Püsikute kasvukohta valides tuleb arvestada taimede nõudeid valgusele ja mullale enam, kuna taim jääb sellele asukohale paljudeks aastateks.
* Õigel kasvukohal pole vajalik lisakastmine. Aeg-ajalt vajavad jagamist ja noorendamist.



Ahtalehine peiulill Tagetes tenuifolia
Lõosilm Myosotis
Keramadar sün. kurdistani krutsianell Crucianella stylosa

2. KASVUKOHANÕUDED
Taimi istutades tuleb teada taime nõudeid valguse, niiskuse, mulla viljakuse, tuulisuse jne tegurite kohta, muidu tuleb hakata neid jälle ümber istutama.

VALGUS
Erinevad kasvukohatingimused toimivad mõjutavad üksteist tugevalt. On suur vahe kas taim kasvab kuivas  või niiskes varjulises kohas. Niiske varjukoha taimedel on suured lopsakad lehed (nt rodgersiad Rodgersia). Suured lehed on aga kevadiste külmade ja tuulte suhtes palju tundlikumad (ääred pruunistuvad). Kuiva varjukoha taimedel on tihti väikesed nahkjad või karvased lehed ja sageli on nad igihaljad, sest siis saavad nad kevadel hea stardi oma kasvule, kuna puude lehed ei varjuta veel päikest (nt siberi valdsteinia Waldsteinia ternata).

Istutades ühte liiki õitsvad taimed kas täisvalgusesse või poolvarju, näeme erinevust õite rohkuse ja õitsemise pikkuse vahel. Täispäikeses võib taim küll külluslikumalt õitseda, kuid see-eest väikese varjuga kasvukohas on õitsemiseaeg pikem. Täispäikeses on ka sageli õite värv pisut kulunuma välimusega (pleekimine).

MULD 
Raskes mullas, kus on palju saviosakesi, on hea niiskusesiduvus, aga põua ajal ta paakub ja ei lase vett läbi, taimedel muutub üsna raskeks toitainete ja hapniku kättesaamine. Liivased ja kruusased nn kerged mullad, lasevad vee endast lihtsalt läbi ja on kuivad, hästi õhustatud ja soojad, kevadine elutegevus hakkab sellistel soojadel muldadel varem kui külmadel savimuldadel.

Muldade juures oluline tegur on ka happelisus. Kipslille (Gypsophila) nimestki on näha, et ta armastab lubjarikkaid muldi (pH > 7), kuid ei kannata tuult.
Floks ehk leeklill (Phlox) jälle püsib tuultele avatud paigas palju vastupidavam seenhaiguste suhtes, eriti kui kasvab huumusrikkama mulla peal.

Olen istutanud kauni kukeharja (Sedum spectabile) liiga rammusale mullale ja imestanud, miks taimed laiali vajuvad ja oma kompaktse kasvukuju on kaotanud. Hiljem mõistsin, et taim sõi end "paksuks" ja ei jõudnud end püsti hoida.
Ka suvelilledest nt harilik kosmos (Cosmos bipinnatus) on tuulte suhtes tundlikum kui kasvab väga huumusrikkal pinnasel. Mägisibulad (Sempervivum)  võivad lihtsalt ära mädaneda kui on niiske ja rammus muld.

Väga suure lämmastikusisaldusega muldadel võib talvekindlus olla kehvem.

VESI
Mulla niiskus sõltub kui palju päikest maapinnale langeb, kui tuuline see koht on, kas on nõlv või vastupidi hoopis lohk. Oluline tegur on ka põhjavee tase. Paljud kõrrelised on sageli ilusamad ja tervemad kuivadel päikeselistel muldadel.

Õiged kasvukohanõuded loovad head eeldused tervete ja ilusate taimede kasvuks, mis rõõmustavad meid kaua.

3. Kolm huvitavat sugukonda morfoloogiliste tunnustega
Uniohakalised Dipsacaceae
Emajuurelised Gentianaceae
Kassinaerilised Malvaceae
makedoonia äiatar
  Knautia macedonica

sügisene emajuur
 
Gentiana septemfida

kitaibeelia 
Kitaibela vitifolia 

Kõrgus 60-80 cm. Juurmise lehekodarikuga, harunenud vartega, sulghõlmiste lehtedega. Juulis -augustis arvukalt purpurpunaseid lamedaid korvõisikud (3 cm).
Kasvab paljuvarrelise  15-30 cm kõrguse puhmikuna. Varred on tõusvad kuni püstised, millel paiknevad vastakad munajad kuni pikliksüstjad viieroodsed tumerohelised läikivad ca 3,5 cm lehed. Õitsevad juuli lõpust septembrini 2-3 cm läbimõõduga  kellukjate õitega, mis paiknevad varre tipus või ülemiste lehtede kaenlas kas üksikult  või kuni 8 kaupa koos. Õied on rukkilillesinised tumedamate triipudega ja valkja neeluga
Kõrgus kuni 250 cm. Pikarootsulised, 15-20 cm pikkused südajad 5-7 hõlmaga lehed, juulis -augustis valged õied. Varred kaetud jäikade valkjate karvakestega.

pühapäev, 26. oktoober 2014

PÕHIMÕISTED



Ülesanne 1























Ülesanne 2


  1. Sort ‛Rosemoor’
  2. Liiginimi eesti keeles: Tore kurereha
  3. Liiginimi ladina keeles: Geranium x magnificum
  4. Perekond eesti keeles:  Kurereha, Geranium
  5. Sugukond: Kurerehalised, Geraniaceae
  6. Tunnus: hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x, (on Geranium ibericum × Geranium platypetalum hübriid)